Kujuta hetkeks ette, et vestled tipptalendiga. Sa räägid talle kõigest, mida sa tööandjana pakud – suurepärasest töökeskkonast, pühendunud tiimikaaslastest, huvitavatest projektidest. Aga kuidas teha kindlaks, et kandidaat ei vali mõnda teist ettevõtet, mis on tööandjana sama atraktiivne? Vastus peitub töötajakogemuses. Töötajakogemus 2.0 pole enam lihtsalt see, mida töötajad kogevad oma tööandja juures – see on ootus, mida nad soovivad, et sa ületaksid.
Mis on Töötajakogemus 2.0?
See on kaasavam ja proaktiivsem lähenemine sellele, kuidas töötajad näevad ja kogevad oma tööd, sotsiaalset õhkkonda ja organisatsioonikultuuri. See on kogemus, mis võtab arvesse nii individuaalset arengut, juhtimiskvaliteeti, töö ja isikliku elu tasakaalu kui ka uusimaid tehnoloogilisi vahendeid, mis aitavad töötajatel olla produktiivsemad ja õnnelikumad.
Miks see on oluline?
Töötajakogemus mõjutab seda, kuidas töötaja tunneb end erinevates kokkupuutepunktides tööandja seatud eesmärkide, sisemise või välimise brändi ja organisatsioonikultuuri suhtes. Töötaja taju mõjutab aga otseselt töötaja pühendumust, püsimajäämist ettevõttes, töösooritust ja motivatsiooni panustada nii enese, kui ka ettevõtte arengusse.
Näiteks kolmandik töötajatest üle maailma nõustub täielikult väitega, et “Minu organisatsiooni missioon või eesmärk paneb mind tundma, et minu töö on oluline.” Kui organisatsioon suudab seda numbrit kasvatada kaheksa töötajani kümnest, on äriüksused suutnud vähendada töölt puudumisi 51%, tööohutuses on tööõnnetuste risk kahanenud 64% võrra ja ettevõtted näevad paranemist töökvaliteedis lausa 29%.
Kuidas seda saavutada?
Kuula oma töötajaid.
-
- Korralda regulaarseid meeskonna koosolekuid, kus räägitakse avatult ettevõtte tulevikuvisioonidest ja probleemidest.
- Loo töötajatele võimalus anda anonüümset tagasisidet, et nad tunneksid end vabalt oma arvamuste jagamisel.
Investeeri uutesse tehnoloogiatesse.
-
- Rakenda selliseid vahendeid nagu Slack, Trello või Asana, et suurendada meeskonna produktiivsust ja koostööd.
- Paku töötajatele võimalust arendada enda oskusi veebipõhiste koolitusplatvormide, nagu Coursera või LinkedIn Learning, kaudu.
Arenda organisatsioonikultuuri, mis keskendub inimesele.
-
- Julgusta töötajaid võtma puhkust ja paku paindlikku tööaega, et nad saaksid rohkem hetki veeta koos oma pere ja hobidega tegeleda.
- Korralda regulaarselt üritusi, kus tunnustatakse silmapaistvaid saavutusi ja töötajate panust.
Tuleviku töötrendid: milliseid ootuseid ületada?
Töökohad arenevad pidevalt ja koos nendega ka töötajate ootused. Loomulikult on ootused seotud paindliku tööaja, pideva õppimise ja arenguga ning kaasatusega. Siin on veel paar huvitavat suunda, mille üle võiksid mõtiskleda:
- Tervise ja heaolu tasakaal. Töötajate vaimse tervise tähtsustamine, eriti pärast pandeemiat, on muutunud kriitiliseks. Töötajad ootavad ettevõtetelt tuge ja ressursse nende füüsilise ja vaimse heaolu toetamiseks.
- Jätkusuutlikkus. Töötajad ootavad, et ettevõtted võtaksid vastutuse keskkonna ja ühiskonna eest, olemaks rohelise mõttelaadiga, eetilisemad ja jätkusuutlikumad.
- Elukestva töö asemel projektipõhised rollid. Töötajad otsivad üha enam lühiajalisi lepinguid ja projektipõhiseid rolle, mis võimaldavad neil kogeda mitmesuguseid projekte ja tööstusharusid.
- Tehnoloogia ja digitaalsete vahendite integratsioon. Uued tehnoloogiad, nagu tehisintellekt, masinõpe ja automatiseerimine, mõjutavad tööturu dünaamikat. Töötajad ootavad ettevõtetelt nende tehnoloogiate kasutuselevõttu, et muuta tööprotsessid efektiivsemaks ja innovaatilisemaks.
- Mitmekesisus ja kaasatus. Töötajad ootavad organisatsioonidelt suuremat keskendumist mitmekesisusele ja kaasavusele, olgu see siis seotud rassilise ja etnilise kuuluvuse, soo, seksuaalse sättumuse, vanuse, puude või muude teguritega.
Deloitte andmetel otsivad töötajakogemuse “suunamudijad” enamuse aega inspiratsiooni oma töötajatelt. Cisco, IBM, GE, Airbnb ja paljud teised ettevõtted on kasutanud häkatone, et koguda töötajate ideid ja kujundada uusi lähenemisviise töökultuuri kujundamiseks, produktiivsuse kasvatamiseks ning ka hüvedepaketi ja tasude muutmiseks. Avatud ja koostööpõhised lähenemisviisid kaasavad töötajaid otseselt “täiusliku” töötajakogemuse kujundamisse.
Teine metoodika, mida kasutada töötajakogemuse kujundamisel, on disainmõtlemine. Nike, Commonwealth Bank of Australia, Telstra, Deutsche Telekom ja mitmed teised ettevõtted on sedasi ümber kujundanud oma sisseelamisprogramme, värbamisprotsesse efektiivistanud ja kasutusele võtnud töötajate iseteeninduseks mõeldud rakendusi.
Ettevõtted on hakanud üha enam otsima võimalusi, et luua paindlikku, koostööle orienteeritud ja inimkeskset töökeskkonda. Facebooki kampus on silmapaistev ning võimaldab töötajatel ühes kohas kõik oma isikliklikud tegemised hõlpsalt ära teha. Sarnaselt meie Ülemiste linnakuga on seal lisaks silmailule palju valikut söömiseks, treenimiseks, laste kooli või lasteaia võimalusteks, heaoluteenusteks, aga ka võimalusi üheskoos töötamiseks. Ka Apple Inc., Google, LinkedIn on tutvustanud innovaatilisi uusi tööruume, mis ühendavad vaba aja, koosolemise ja individuaalse töö uudsel viisil. Kõike seda, mõeldes oma töötajate heaolule ning positiivsele töötajakogemusele.
Lõppsõna
Kui soovid, et su ettevõte paistaks silma, on aeg keskenduda Töötajakogemusele 2.0. Nende trendide mõistmine ja nendega arvestamine on vajalik ettevõtetele, kes soovivad meelitada ja säilitada talente konkurentsivõimelises tööturu olukorras. Ma ei väida, et see on asi, mida saab lihtsasti rakendada. Aga väidan, et selline siht ja suund tasub endale tööandjana seada. Võtmekohaks on pealehakkamine, järjepidevus ja töötajate kaasamine. Jõudu ja jaksu. Iga töötaja väärib suurepärast töötajakogemust.
Kas soovid kursis olla uusimate trendide ja näpunäidetega? Liitu Empleri uudiskirjaga allpool. Selles töömaailmas on veel palju õppida ja avastada. Ja kui leiad, et artikkel on kasulik, jaga seda julgelt kolleegidega.
