Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on depressioon praeguseks saanud üheks juhtivaks töövõimetuse põhjustajaks kogu maailmas. Seega töötajate vaimse tervise küsimus võiks olla tööandjatele proaktiivsel tegutsemisel üheks fookusteemaks (1).
Töötajate vaimse tervise tähtsus on midagi, mida ei saa üle tähtsustada. Kujutage ette, kui me räägiksime füüsilisest tervisest – kui keegi oleks füüsiliselt haige, oleks see kohe märgatav ja tekitaks muret. Kuid vaimne tervis on sageli nähtamatu ja jääb tähelepanuta.
Suurenenud kulud efektiivsuse ja töötundide arvelt
Töötajad, kes tunnevad end vaimselt tasakaalustatuna, on sageli palju produktiivsemad. Nad on keskendunud ja suudavad nii kolleegide kui ka klientide probleeme paremini ja tõhusamalt lahendada. Vastupidi, vaimse tervise probleemidega silmitsi seisev töötaja võib kogeda keskendumisraskusi, motivatsiooni langust ja suuremat ebaefektiivsust.
Veel üks oluline tahk on seotud otseste tööjõukuludega. Vaimse tervise probleemid võivad kaasa tuua suurema töölt puudumise. See omakorda tähendab suuremaid kulusid asendustööjõule või mahavisatud töötundidele.
Lojaalsuse kasvatamine läbi vaimse heaolu
Lisaks on tugev seos töötajate vaimse tervise ja nende lojaalsuses ettevõttele. Kui töötajad tunnevad, et nende vaimset tervist hinnatakse ja toetatakse, tunnevad nad end väärtuslikuna. See mitte ainult ei vähenda töötajate voolavust, vaid soodustab ka positiivset töökultuuri, mis omakorda meelitab ligi kvalifitseeritud talente.
Seega, kui ettevõtted soovivad olla edukad, jätkusuutlikud ja konkurentsivõimelised, peavad nad vaimsesse tervisesse suhtuma hoole ja tõsidusega. Mitte ainult sellepärast, et see on “õige asi”, vaid ka seetõttu, et see mõjutab otseselt organisatsioonide tootlikkust, mainet ja võimet meelitada ja säilitada parimaid talente.
Lahendused vaimse tervise edendamiseks
Vaimse tervise edendamiseks töökohal on oluline suurendada inimeste teadlikkust ja pakkuda vastavat nõustamist. Töötajaid tuleks julgustada avatult oma tunnetest rääkima. Terviseprogrammid, nagu jooga või meditatsioon, aitavad stressi maandada. Kindlasti ei saa siinkohal minna mööda igipõlisest töökoormuse või meeldiva töökeskkonna teemadest. Konstruktiivne tagasiside, juhtide koolitus vaimse tervise teemadel ja märkamine aitavad toetada töötajate vaimse heaolu teemasid töökohal.
Enamlevinud praktikad vaimse tervise toetamiseks ettevõtetes:
- Koolitused ja seminarid. Harvard Business Review (2) on näidanud, et regulaarsed koolitused ja seminarid vaimse tervise teemadel võivad aidata töötajatel paremini mõista ja hinnata oma vaimset tervist.
- Paindlik tööaeg. Võimalus kohandada oma töögraafikut vastavalt individuaalsetele vajadustele võib vähendada tööga seotud stressi ja parandada töötajate üldist heaolu.
- Lõõgastumisruumid. Lühikesed pausid ja rahulikud kohad, kus saab puhata, võivad aidata töötajatel end laadida ja vähendada tööstressi.
- Mentorlus ja nõustamine. Kogenud töötajate ja spetsialistide pakutav nõustamine võib anda töötajatele vajalikku tuge rasketel aegadel.
- Regulaarsed pausid. Väiksed pausid tööpäeva jooksul aitavad taastada energiat, parandada keskendumist ja vähendada stressi.
Edukate ettevõtete kogemused
- Google on näiteks loonud “gPause” programmi, mis julgustab töötajaid tegema lühikesi meditatsioonipause päeva jooksul, aidates neil taastada energiat ja keskendumist (3).
- Ernst & Young on rakendanud paindliku tööaja programmi, mis võimaldab töötajatel kohandada oma töögraafikut vastavalt isiklikele vajadustele (4).
Lõppsõna
Töötajate vaimse tervise toetamine on investeering, mis toob endaga kaasa mitte ainult produktiivsemad töötajad, vaid loob ka positiivsema ja lojaalsema organisatsioonikultuuri. Oluline on meeles pidada, et hea vaimse tervise tagamine on pidev protsess, mis nõuab nii ettevõtte juhtkonna, personaliosakonna kui ka kõigi töötajate koostööd ja pühendumist. Hinnangu, kui oluline on antud teema sinu inimeste heaolu tagamisel organisatsioonis , saad sa läbi rahulolu-uuringu. Investeering ning avatud suhtlus ja empaatia töötaja ja tööandja vahel soodustavad head organisatsioonikultuuri.
Lõppude lõpuks on see iga organisatsiooni peeglisse vaatamise hetk ja aeg küsida endalt: kui kõrgele on meie prioriteetide nimekirjas tõstetud töötajate vaimse heaolu tagamine. Tuleviku vaates ei ole see ainult prioriteedi küsimus, vaid sügavalt inimlik teema, mis mõjutab kõiki meie töötajaid ja seeläbi ka ettevõtte üldist edukust. Ka elu väljaspool töökeskkonda. Mõelge ja otsustage, millal on hea aeg selle teemaga algust teha või milline on prioriteetide järjekorras töötajate vaimne tervis.
Viited:
(1) Maailma Terviseorganisatsioon, 2019. “Depression and Other Common Mental Disorders”
(2) Harvard Business Review, 2018. “The Role of Employers in Mental Health”
(3) Business Insider, 2017. “How Google’s ‘gPause’ program helps its employees relax”
(4) Ernst & Young, 2019. “Flexible working at EY”
