Aprillis 2025 viidi Justiits- ja Digiministeeriumi tellimusel läbi küsitlus tehisintellekti (AI) teemadel. 1000 inimest vastas ning andis ausa ja ehk ka veidi kainestava ülevaate. Nimelt selgus, et vaid 38% Eesti elanikest peab end hästi kursis olevaks tehisintellektiga. Teisisõnu, enam kui pooltel meist puudub kindlus või oskus AI-ga seotud teemadel kaasa rääkida. Veel vähem seda oma igapäevatöös või tegemistes teadlikult kasutada.
Samas on tehisintellekt järjest rohkem kohal ning liigume vaikselt ikka selle “uue ajastu” suunas. Selleks et aru saada, kus me hetkel Eestis seisame ja kuhu edasi liikuda, vaatasin need uuringutulemused rahulikult läbi. Jagangi siin sinuga olulisemaid kokkuvõtteid ja järeldusi.
Milline on meie tehisintellekti teadlikkus?
Meil on rohkem kõhklusi kui kindlust. 38% Eesti elanikest tunneb, et on AI teemadega hästi kursis. Kui võtta pulkadeks, siis 12% peab oma teadlikkust väga heaks ja 27% pigem heaks. Ülejäänud? 43% ütleb, et nad teavad AI-st vähe ja 19% arvab, et peaaegu mitte midagi.
Kõrgem teadlikkus on oodatult noorematel, tudengitel, pealinna inimestel. Samuti neil, kellel on kõrgharidus või juhi-spetsialisti ametipositsioon. Järeldusena näen, et et suurem osa inimesi ei tunne end mugavalt, kui jutt läheb tehisintellekti peale.
Kui palju me tehisintellekti päriselt kasutame?
Vaatamata sellele, et teadlikkus AI-st on veel ebaühtlane, on pool Eesti elanikest vähemalt korra AI-lahendusi kasutanud. Samas ainult iga viies teeb seda regulaarselt.
Kus AI-d siis igapäevaselt kasutatakse?
Enim mainiti järgmisi tegevusi:
-
tekstide ja e-kirjade loomine,
-
ideede genereerimine,
-
tõlkimine ja õigekirja kontroll,
-
kokkuvõtete ja visuaalide loomine.
29% on AI-ga lihtsalt veidi eksperimenteerinud.
AI lahenduste regulaarne kasutamine on levinum nooremate vanuserühmade, õpilaste/tudengite, pealinlaste ning kõrgharidusega, kõrge ametialase staatuse või sissetulekuga elanike seas. Ehk on siin ka vahva tuua sisse fakt, mis mulle endale head meelt teeb. Mida rohkem keegi AI-d kasutab, seda positiivsemalt ta sellesse suhtub. Seega peitub muutus sageli just esimeses praktilises kogemuses kui inimene mõistab, kui lihtne on mõni tööülesanne kiiremini ja nutikamalt ära teha.
Kuidas kasutavad töötavad inimesed Eestis tehisintellekti oma töös?
Iga neljas töötav inimene ütleb, et kasutab AI-d oma töös. Veel 31% arvab, et see jõuab nende ametisse peagi. Need, kes AI-lahendusi juba kasutavad, tõid kõige sagedamini välja kaks asja:
-
töö on muutunud kiiremaks, sest AI aitab lihtsamad etapid ära teha;
-
töö on muutunud lihtsamaks, sest AI toetab ideede loomisel, tõlkimisel, info leidmisel või teksti vormistamisel.
AI kasutamine töös on levinum alla 45-aastaste, kõrgharidusega, pealinnas elavate või üle 2000-eurose netosissetulekuga töötajate seas, eriti tippjuhtide/tippspetsialistide ning teaduse, hariduse, tervishoiu, kultuuri või avaliku sektori teenuste valdkonnas töötajate seas.
Kas AI võtab meie töö üle?
Kuidas hindavad töötavad inimesed tehisintellekti võimalikku mõju oma töökohale tulevikus?
Küsimus, mis ei kao kuhugi. Koolitajana vastan üldiselt, et ükski töö ei kao üleöö, aga töö sisu võib muutuda. Seda märksa kiiremini, kui me arvame. Mulle isiklukult meeldib, et AI pigem täiendab sinu tööd.
Uuringus arvas 35% töötavatest inimestest, et tehisintellekt võib tulevikus nende tööd osaliselt või täielikult asendada. 2% arvab, et täielikult. Samas 59% usub, et nende töö jääb AI-le kättesaamatuks. Huvitav on see, et mida kõrgem on inimese haridustase ja ametipositsioon, seda tõenäolisemalt ta näeb, et AI võib tema tööd mõjutada. Võib-olla on see parem teadlikkus? Või lihtsalt arusaam, kui kiiresti AI suudab õppida?
Kuidas nähakse AI mõju tööturule üldiselt?
Enamus vastanutest näeb AI-d pigem võimalusena, mitte ohuna:
-
64% usub, et AI ei asenda inimest, vaid toetab teda ja loob uusi töövõimalusi.
- 22% tunneb muret, et AI võib suurendada tööpuudust ja ebavõrdsust.
Kus AI võiks kasu tuua igapäevaselt?
AI ei pea töötama ainult Excelis või Wordis. Inimesed näevad selle kasutusvõimalusi ka igapäevaelus ja riigi teenustes.
Kõige positiivsemalt suhtuti:
-
rutiinsete tegevuste automatiseerimisse (82%)
-
avalike teenuste efektiivistamisse (70%), kuid ainult 47% oleks valmis suhtlema riigiga vestlusroboti kaudu
Kõige skeptilisemad ollakse AI rolli suhtes oluliste otsuste juures. Välja oli toodud näiteks karjääri- ja haridussoovituste andmisel, kus usaldus AI vastu on madalam. See on inimlik. Me tahame, et keegi seletaks ka, miks mingi soovitus anti, mitte ainult „et algoritm ütles nii“.
Ja kuhu edasi?
Kuigi suur osa ei osanud konkreetseid näiteid tuua, siis ootuste osas mainiti enamasti praktilisust. Vastajate poolt toodi välja:
-
abi ajaplaneerimisel või kodutöödes
-
lihtsustust riiklikes protsessides – dokumendid, klienditugi, andmehaldus
-
tuge töös – tekstid, kirjad, otsingud, info koondamine
See kõik on tehtav. Ja see ei pea olema keeruline. Küsimus on selles, kuidas aidata inimestel nendest tööriistadest aru saada ja neid turvaliselt katsetada. Looge selleks aeg ja võimalus. Kui sinu tiim või organisatsioon tahab liikuda AI-s teadlikumalt edasi, siis mina saan siin abiks olla. Vaata AI koolitusi siit: https://empler.ee/ai-koolitused/
Tahad enne arutada? Kirjuta mulle. Mõtleme koos, kust oleks mõistlik alustada.
Täispikk uuring on leitav siin: https://avaandmed.eesti.ee/datasets/elanike-suhtumine-tehisintellekti-lahenduste-kasutamisse
Keiu Kaitsa
Projektijuht ja koolitaja
5217065
Loe minust lähemalt https://empler.ee/minu-lugu/
Täpsem ülevaade teenusest:https://empler.ee/ai-koolitused/ ja vaata ka https://www.productory.eu/
