Kas 4-päevane töönädal on tuleviku standard või ainult moehaigus?

Töömaailm on viimasel ajal kogenud hulganisti muutusi. Üks kõige rohkem kõneainet pakkuv on kindlasti 4-päevase töönädala idee. Kuigi paljudele töötajatele tundub see ahvatlevana, on juhtidel ja ettevõtete omanikel palju kaaluda enne selle muudatuse omaks võtmist.

Kas kaaluda töötajate rahulolu tagamiseks 4-päevast töönädalat?

Paindlikkus on muutunud töötajate jaoks aina olulisemaks. Inimesed soovivad tasakaalu töö ja eraelu vahel ning paljudele tundub, et neljapäevane töönädal võib olla üks lahendustest. Töölt saadud vaba aeg võimaldab inimestel rohkem puhata, veeta kvaliteetaega perega või pühenduda hobidele. Kuidas tööandja rollis aidata kaasa inimeste paremale elukvaliteedile? Vaatame lähemalt eeliseid ja väljakutseid ning praktikutelt saadud nõuandeid.

Mis on 4-päevase töönädala eelised?

➕ Suurenenud töötajate heaolu

➕ Produktiivsuse kasv

➕ Talendi ligimeelitamine ja hoidmine

➕ Halduskulude kokkuhoid kontorites

➕ Üks päev nädalas tööst eemal aitab inimestel pöörata rohkem tähelepanu oma tervisele, vähendada stressi ja parandada vaimset tervist.

Millised on väljakutsed?

➖ Klientidel ja partneritel on keeruline töötajateni jõuda.

➖ Mõnele inimesele tähendab töönädala lühendamine töökoormuse koondumist väiksema arvu tööpäevade peale, mis võib olla stressirohke ja koormav.

➖ Töötajate omavaheline kommunikatsioon võib olla katkendlikum.

Mõned nõuanded, millega arvestada, kui soovid üle minna 4-päevasele töönädalale:

1. Ettevõtte töö maht ja investeeringud: Nelja-päevane töönädal ei sobi kõigile ettevõtetele. HR-juhid, kes kaaluvad sellisele süsteemile üleminekut, peaksid arvestama selle mõjuga töötajatele, juhtidele ja klientidele. Kui töötajad peavad sama töö ära tegema lühema aja jooksul, tuleb investeerida ressurssidesse ja tööriistadesse, mis aitavad tööd tõhustada ning olla kursis oma meeskonna tegevusega igal hetkel.
2. Programmi piloteerimine: Kuigi nelja-päevane töönädal tundub ahvatlev, on oluline kõigepealt katsetada. Mõõda produktiivsust ja tulemuslikkust, et hinnata, kas tulemused on endiselt samaväärsed. Samuti on oluline arutada töötajate ja juhtidega, kuidas nad uut süsteemi kogevad. Mõned töötajad võivad tunda end rohkem koormatuna, kuna neil on vähem aega oma ülesannete täitmiseks.
3. Ootused töötajate töösooritusele: meil tuleks aidata juhtidel määratleda täpsed ootused kõigile nelja-päevase graafikuga töötajatele. Igal töötajal peaks olema selge arusaam sellest, mida temalt oodatakse.
4. Piiride seadmine: Kas tööandjad peaksid piire seadma siinkohal jäigalt? Või olema hoopis paindlikud, sest suurenenud või kriitiliste tööülesannete puhul tasub töönädal taas ajutiselt 40-tunniseks kujundad. Ilmselt sõltub raamistik paljuski organisatsiooni tegevusvaldkonnast ning jätan siinkohal võimaluse vastus igaühel endal leida.

Kui me mõtleme juhtide vaatenurgast 4-päevase töönädala rakendamisele, tuleb kõigepealt arvestada, et iga organisatsioon on unikaalne. Juhtide ülesanne on mõista oma meeskonna vajadusi, kuid samal ajal hinnata, kuidas see mõjutab kliendisuhteid, äritegevust ja ettevõtte kultuuri. On loomuomane, et iga muudatuse ees tunneme hirmu. Juhtidel on traditsioonilise 5-päevase töönädala lühendamisega seotud oma kõhklused:

• Hirm muudatuste ees
• Rakendamise keerukus
• Kõigile valdkondadele ei sobi 4-päevane töönädal
• Eesmärk on paindlikkus, mitte tööpäevade arv nädalas
• Mõtteviisi muutusteks ei olda valmis
• 5-päevane töönädal on kultuuriliselt juurdunud
• Hirm produktiivsuse languse ees

Tuleb mõista, et avatus ja suhtlus on kriitilise tähtsusega. Kui meeskonnas on huvi 4-päevase töönädala vastu, tuleks uurida inimeste põhjuseid ja soove. Pilootprogrammide kasutuselevõtt võib olla hea viis mõõta, kuidas muudatus mõjutab ettevõtet ja töötajaid. Kuid oluline on meeles pidada, et iga uue süsteemiga kaasnevad omad väljakutsed ja muudatused. Pidev tagasiside on võtmetähtsusega, et mõista, kas 4-päevane töönädal toimib organisatsioonis pikas ka perspektiivis.

Kuidas on lood Eesti tööturul?

Paari aastaga on toimunud hüppeline mõttelaadi muudatus. Paljud töötajad ja organisatsioonid on trendi katsetamas ning ilmneb, et töötajad, kes täna töötavad 4-päevase töönädala järgi, soovivad võimalusega ka jätkata. Elisabeth Seepa on teinud 2023. aastal magistritöö raames uurimustöö Eesti tööturu kohta ning tema peamised väljavõtted ja soovitused on:

• Panna paika eesmärgid ja fookus
• Kaasa töötajaid ülemineku protsessi
  • Töötubade korraldamine
• Selge kommunikatsioon
• Panna paika mõõdikute süsteem
  • Eelnev paindliku tööaja kogemus tuleb kasuks
• Usaldada enda töötajaid
• Katsetada, isegi kui esimesel korral ei õnnestu

Elisabeth arvab, et antud trendi puhul on see tulnud selleks, et jääda. Tema sõnul tuleb lõputööst välja, et töötajad on hea meelega valmis katsetama ning uute trendidega kaasas käima, kuid pigem tundub, et tööandjad on need, kellel on kahtlused ja hirmud neljapäevase töönädala osas. Lõputöö autorina usub ta, et tööandjate peamine murekoht ongi produktiivsus ning selle arvatav langemine. Elisabeth: “Enda töös sain ma sisendit produktiivsuse osas vaid intervjuude kaudu, seega on raske teha üldistatavat järeldust. Siiski ütleksin, et õige planeerimise ning hea kommunikatsiooni korral ei pea kartma produktiivsuse langemist. Mainin ka, et neljapäevane töönädal ei pruugi sobida kõikidele (valdkonniti, töötajate tüüpide järgi), kuid soovitaksin siiski anda ettevõtetes mõttele võimalus ning võimalusel katsetada. Inimesed on väga avatud, paindlikud ja tänulikud, mis võib tuua tagasi oodatust kordades rohkem.”

Soovitan soojalt küsida ka nõu organisatsioonidelt, kes selliseid muudatusi on oma ellu kutsunud (Scoro, TalentHub, PARE, SmartfulGrowth). “SMARTFUL Growth | Talent Solutions kogemus näitab, et 4-päevane töönädal võiks vabalt olla uus reaalsus. “Olen nõus, et plussideks on produktiivsuse kasv, atraktiivsus tööandjana ja töötaja heaolu hoidmine (rohkem aega töö teemadest välja lülitada ja teha muid asju, mis elus rõõmu pakuvad)”, ütleb Helen Pärli. Ettevõtte juhina ei jäta ta kõrvale klientide vaatenurka:”Klientide osas aitab selge kommunikatsioon. Karstime pahameelt, saime hoopis oma progressiivsuse eest kiita.” PARE on oma lühema töönädala mõtted kokku koondanud oma artiklisse. PARE tegevjuht Kai Saard andis üldise tööturu kohta mõnusalt kokkuvõtva mõtte: “Lühidalt öeldes, arvan, et ei – Eesti tööturg ei ole kaugeltki selleks valmis ja meil on veel pikk tee minna.”

Lõppsõna

4-päevane töönädal on töötajasõbralik trend, mis kõnetab ideena paljusid. Kuigi see ei pruugi sobida iga sektori ettevõtetele, on oluline olla avatud uutele võimalustele ja paindlikele töövormidele. Kui meeskonnaga pidevalt suheldes joonistub välja paindliku töövormi vajadus, siis tasub mõelda, kas traditsioonide murdmine 4-päevase töönädalaga toetaks nii ettevõtte eesmärke kui ka töötajate heaolu. Või ei ole meie tööturg veel täna selliseks muudatuseks valmis, sest üks vaba päev paneb meie inimesi paratamatult alternatiivseid tööampse otsima?

Kui leidsid sellest artiklist kasulikku teavet, jaga seda. Rohkem väärtuslikku sisu ootab sind Empleri uudiskirjas. Liitu juba täna!